ATH-st

Mis on ATH?

ATH tähistab eesti keeles aktiivsus-ja tähelepanuhäiret, inglise keeles on levinud lühend ADHD (attention deficit hyperactivity disorder).

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on lapsepõlves algav neuroarenguline häire, mida iseloomustavad tähelepanupuudulikkus, hüperaktiivsus ja impulsiivsus. Erinevalt üldlevinud hüperaktiivsuse arusaamast kuuluvad selle mõiste alla ka käitumismustrid nagu sisemine rahutus, nihelemine paigal istumise ajal, liigne jutukus jpt. ATH-ga inimesel on raskusi tähelepanu suunamise ja hoidmisega ning emotsioonide ja käitumise juhtimisega, kuid need võivad erinevatel ATH-ga inimestel olla erineva raskusega. Kõik need käitumismustrid võivad omakorda viia  toimetulekuraskusteni.

Uuringute järgi on ATH põhjused enamasti geneetilised, ent oma rolli mängib ka keskkond. ATH päritavus on 80%, mis tähendab seda, et 80% erinevusest ATH ja tavapopulatsiooni vahel on seletatav geneetikaga. Oluline on, et see
number käib populatsiooni, mitte üksikisiku kohta. Kui vanematel on ATH, siis on suur tõenäosus, et ka lastel on ATH. Kui mõlemal vanemal on ATH, siis 40% tõenäosusega on ka lapsel ATH. Juhul kui ühel vanemal on ATH, siis on see tõenäosus väiksem.

ATH sümptomid

Tähelepanuga seotud tunnused:

  • hajameelsus;
  • raskused tähelepanu suunamise ja keskendumisega;
  • kiire tähelepanu hajumine;
  • asjade kaotamine;
  • pisiasjade unustamine;
  • raskused organiseerituse ja planeerimisega;
  • raskused ülesannete alustamise ja lõpuni viimisega;
  • kohustuste edasi lükkamine;
  • hüperfookus ehk süvitsi keskendumine huvipakkuvatele asjadele.

Hüperaktiivsusega seotud tunnused:

  • rahutus;
  • vajadus olla pidevas liikumises;
  • raskused paigal püsimisega;
  • raskused lõõgastumisega;
  • vajadus midagi koguaeg teha;
  • jutukus;
  • energilisus.

Impulsiivsusega seotud tunnused:

  • kannatamatus;
  • raskused enesekontrolliga ( nt söömine, raha kulutamine);
  • tegutsemine tagajärgedele mõtlemata;
  • asjade välja plärtsatamine;
  • vestlustesse vahelesegamine;
  • spontaansus;
  • loomingulisus;
  • julgus.

ATH avaldumisvormid

Räägitakse kolmest ATH avaldusvormist (presentations):

  • Domineeriv tähelepanematus (Inattentive ADHD)
  • Domineeriv hüperaktiivsus (Hyperactive ADHD)
  • Kombineeritud vorm (Combined ADHD)

Oluline on siinjuures mõista, et ATH diagnoosi avaldusmisvormid ei pruugi olla püsivad. Nii räägitakse rahvusvahelises psüühikahäirete diagnostikamanuaalis DSM V kolme tüübi asemel avaldumisvormidest (presentations).

Kasutatud kirjandus:

Faraone, S. V., Bellgrove, … Sibley, M. H., & Buitelaar, J. K. (2024).
Attention-deficit/hyperactivity disorder. Nature Reviews Disease Primers,
10(1). https://doi.org/10.1038/s41572-024-00495-0
Faraone, S. V., Banaschewski, T., … Wang, Y. (2021). The World Federation
of ADHD International Consensus Statement: 208 Evidence-based
conclusions about the disorder. Neuroscience & Biobehavioral Reviews, 128,
789–818. https://doi.org/10.1016/j.neubiorev.2021.01.022
Solberg, B. S., Hegvik, T. A., Halmøy, A., Skjaerven, R., Engeland, A.,
Haavik, J., & Klungsøyr, K. (2021). Sex differences in parent-offspring
recurrence of attention-deficit/hyperactivity disorder. Journal of child
psychology and psychiatry, and allied disciplines, 62(, 1010–1018.
https://doi.org/10.1111/jcpp.13368
Uchida, M., Driscoll, H., DiSalvo, M., Rajalakshmim, A., Maiello, M., Spera,
V., & Biederman, J. (2021). Assessing the Magnitude of Risk for ADHD in
Offspring of Parents with ADHD: A Systematic Literature Review and Meta-
Analysis. Journal of attention disorders, 25(13), 1943–1948.
https://doi.org/10.1177/1087054720950815
Chen, Q., Brikell, I., Lichtenstein, P., Serlachius, E., Kuja-Halkola, R., Sandin,
S., & Larsson, H. (2017). Familial aggregation of attention-deficit/hyperactivity
disorder. Journal of child psychology and psychiatry, and allied disciplines,
58(3), 231–239. https://doi.org/10.1111/jcpp.12616