Mis on ATH?
ATH tähistab eesti keeles aktiivsus-ja tähelepanuhäiret, inglise keeles on levinud lühend ADHD (attention deficit hyperactivity disorder). ATH on neuroarenguline eripära, mis võib oluliselt mõjutada inimese keskendumis-, õppimis-, töö- ja suhtlemisvõimet. Sellel võib olla suur mõju inimese igapäevaelule ja toimetulekule. ATH on tugevalt seotud geneetikaga, mis tähendab, et seda võib esineda perekonnas mitmel liikmel. Tervelt 60-80% juhtudest on pärilikud. Tihtipeale arvatakse, et ATH-d esineb vaid lastel, kuid tänapäevasemate uuringute põhjal see nii siiski ei ole. Sümptomid väljenduvad esmakordselt tavaliselt lapseeas, kuid jätkuvad sageli ka täiskasvanueas.
ATH sümptomid
Tähelepanuga seotud tunnused:
- hajameelsus;
- raskused tähelepanu suunamise ja keskendumisega;
- kiire tähelepanu hajumine;
- asjade kaotamine;
- pisiasjade unustamine;
- raskused organiseerituse ja planeerimisega;
- raskused ülesannete alustamise ja lõpuni viimisega;
- kohustuste edasi lükkamine;
- hüperfookus ehk süvitsi keskendumine huvipakkuvatele asjadele.
Hüperaktiivsusega seotud tunnused:
- rahutus;
- vajadus olla pidevas liikumises;
- raskused paigal püsimisega;
- raskused lõõgastumisega;
- vajadus midagi koguaeg teha;
- jutukus;
- energilisus.
Impulsiivsusega seotud tunnused:
- kannatamatus;
- raskused enesekontrolliga ( nt söömine, raha kulutamine);
- tegutsemine tagajärgedele mõtlemata;
- asjade välja plärtsatamine;
- vestlustesse vahelesegamine;
- spontaansus;
- loomingulisus;
- julgus.
ATH avaldumisvormid
Räägitakse kolmest ATH avaldusvormist (presentations):
- Domineeriv tähelepanematus (Inattentive ADHD)
- Domineeriv hüperaktiivsus (Hyperactive ADHD)
- Kombineeritud vorm (Combined ADHD)
Oluline on siinjuures mõista, et ATH diagnoosi avaldusmisvormid ei pruugi olla püsivad. Nii räägitakse rahvusvahelises psüühikahäirete diagnostikamanuaalis DSM V kolme tüübi asemel avaldumisvormidest (presentations).