ATH-st

Mis on ATH?

ATH tähistab eesti keeles aktiivsus-ja tähelepanuhäiret, inglise keeles on levinud lühend ADHD (attention deficit hyperactivity disorder). ATH on neuroarenguline eripära, mis võib oluliselt mõjutada inimese keskendumis-, õppimis-, töö- ja suhtlemisvõimet. Sellel võib olla suur mõju inimese igapäevaelule ja toimetulekule. ATH on tugevalt seotud geneetikaga, mis tähendab, et seda võib esineda perekonnas mitmel liikmel. Tervelt 60-80% juhtudest on pärilikud. Tihtipeale arvatakse, et ATH-d esineb vaid lastel, kuid tänapäevasemate uuringute põhjal see nii siiski ei ole. Sümptomid väljenduvad esmakordselt tavaliselt lapseeas, kuid jätkuvad sageli ka täiskasvanueas.


ATH sümptomid

Tähelepanuga seotud tunnused:

  • hajameelsus;
  • raskused tähelepanu suunamise ja keskendumisega;
  • kiire tähelepanu hajumine;
  • asjade kaotamine;
  • pisiasjade unustamine;
  • raskused organiseerituse ja planeerimisega;
  • raskused ülesannete alustamise ja lõpuni viimisega;
  • kohustuste edasi lükkamine;
  • hüperfookus ehk süvitsi keskendumine huvipakkuvatele asjadele.

Hüperaktiivsusega seotud tunnused:

  • rahutus;
  • vajadus olla pidevas liikumises;
  • raskused paigal püsimisega;
  • raskused lõõgastumisega;
  • vajadus midagi koguaeg teha;
  • jutukus;
  • energilisus.

Impulsiivsusega seotud tunnused:

  • kannatamatus;
  • raskused enesekontrolliga ( nt söömine, raha kulutamine);
  • tegutsemine tagajärgedele mõtlemata;
  • asjade välja plärtsatamine;
  • vestlustesse vahelesegamine;
  • spontaansus;
  • loomingulisus;
  • julgus.

ATH tüübid

ATH-d saab laias laastus kolmeks tüübiks jaotada:

  • Domineeriv tähelepanematus (Inattentive ADHD)
  • Domineeriv hüperaktiivsus (Hyperactive ADHD)
  • Kombineeritud tüüp (Combined ADHD)