ATH-l ei ole püsivat ravi, kuid sobiv ravi võib sümptomeid leevendada. Ravi all mõeldakse medikamentoosset ja psühhosotsiaalset ravi (ehk ravimeid ja teraapiat), kuid sageli on parim mõlema kombinatsioon.
Ravimid
ATH ravis kasutatakse stimulante, mis suurendavad aju aktiivsust piirkondades, mis mängivad rolli tähelepanu ja käitumise kontrollimisel. ATH ravimeid on põhiliselt viite tüüpi:
- metüülfenidaat
- lisdeksamfetamiin
- deksamfetamiin
- atomoksetiin
- guanfatsiin
Eestis on kasutusel põhiliselt metüülfenidaat (nt Concerta, Medikinet) ja atomoksetiin (nt Strattera, Atominex). Aina rohkem kirjutatakse välja ka lisdexamfetamiini (nt Elvanse), mis on moodsamate ravijuhendite järgi ATH täiskasvanute ravis esmakohal.
Metüülfenidaat
Metüülfenidaat on ATH ravis kõige sagedamini kasutatav stimulant. Metüülfenidaat toimib norepinefriini ja dopamiini inhibiitorina (NDRI), mis pikendab nende neurotrasmitterite toimeaega ning esinemist aju ekstraneuronaalses piirkonnas. Metüülfenidaat võib aidata leevendada selliseid ATH sümptomeid nagu hajameelsus, tähelepanematus, hüperaktiivsus, liigne emotsionaalsus ja impulsiivsus. Metüülfenidaati võib kasutada nii ATH-ga täiskasvanute, teismeliste kui ka laste ravimisel.
Metüülfenidaati on olemas nii lühitoimelise kui ka pikatoimelise mõjuga. Lühitoimeline ravim on toimeainet kiiresti vabastav tablett (max 2-3 korda päevas, väike annus). Pikatoimeline ravim on toimeainet modifitseeritult vabastav tablett (üks kord päevas, annus vabaneb päeva jooksul).
Metüülfenidaadi kõrvaltoimed võivad olla: vererõhu ja/või südame löögisageduse tõus, isutus, unetus, peavalu, kõhuvalu, ärrituvus, meeleolu langus, ärevus.
Deksamfetamiin
Deksamfetamiin kuulub kesknärvisüsteemi mõjutavate stimulantide(CNS) sekka. Deksamfetamiin takistab dopamiini tagasihaaret, suurendades selle vabanemist ja stimuleerides dopamiini pöördtransporti aju juttkeha sünaptilistes lõhedes. Deksamfetamiin võib aidata leevendada selliseid ATH sümtomeid nagu keskendumisraskused, impulsiivsus ja hüperaktiivsus. Deksamfetamiini võib kasutada nii ATH-ga täiskasvanute, teismeliste kui ka laste ravimisel.
Deksamfetamiin on lühitoimeline ravim, mida võetakse tavaliselt tablettidena 2–4 korda päevas, kuigi eksisteerib ka suukaudne lahus.
Deksamfetamiini kõrvaltoimed võivad olla: söögiisu vähenemine, meeleolu kõikumine, rahutus, agressiivsus, peavalu, kõhulahtisus, iiveldus ja/või oksendamine
Lisdeksamfetamiin
Lisdeksamfetamiin kuulub samuti kesknärvisüsteemi mõjutavad stimulantide (CNS) hulka ning on deksamfetamiini inaktiivne vorm, mis vabastab toimeainet aeglasemalt ehk ta on deksamfetamiini pikatoimeline versioon. Pärast manustamist imendub lisdeksamfetamiin seedetraktist ning moondub ümber deksamfetamiiniks.
Lisdeksamfetamiini pakutakse tavaliselt siis kui teised stimulandid pole soovitud tulemust andnud, kuigi uuringute põhjal on täheldatud, et lisdeksamfetamiin on täiskasvanute ravis kõige efektiivsem ning väheste/kergemate kõrvalmõjudega stimulant.
Lisdeksamfetamiini võetakse kapsli või tableti kujul 1 kord päevas.
Lisdeksamfetamiini kõrvalmõjud võivad olla: söögiisu vähenemine, ärrituvus, uimasus, pearinglus, kõhulahtisus, iiveldus ja/või oksendamine.
Atomoksetiin
Atomoksetiin erineb toimelt teistest ATH ravis kasutatavatest stimulantidest. See on selektiivne noradrenaliini tagasihaarde inhibiitor (SNRI), mis tähendab, et see suurendab ajus kemikaali, mida nimetatakse noradrenaliiniks, mis võib aidata kaasa keskendumisele ja impulsside kontrollimisele. Atomoksetiini kasutatakse nii laste, teismeliste kui ka täiskasvanute ravimisel.
Atomoksetiini võetakse kapslite kujul 1-2 korda päevas.
Atomoksetiini kõrvalmõjud võivad olla: vererõhu ja/või südame löögisageduse tõus, iiveldus ja/või oksendamine, kõhuvalu, unetus, peavalu, ärrituvus, suitsidaalset mõtted.
Guanfatsiin
Erinevalt teistest ATH ravis kasutatavatest ravimitest ei ole guanfatsiin stimulant, guanfatsiin on selektiivne alfa-2A adrenergilise retseptori agonist.Guanfatsiini täpne toime ATH ravis on teadmata, kuid arvatakse, et ravimil on võime mõjutada nende ajuosade retseptoreid, mis tugevdavad töömälu, vähendavad tähelepanu hajumist ning parandavad tähelepanu ja impulsside kontrolli. Guanfatsiini kasutatakse ka vererõhu alandamiseks. Guanfatsiini kasutatakse eelkõige laste ja teismeliste ravimisel. Täiskasvanutele pole guanfatsiin soovitatav.
Guanfatsiini võetakse tableti kujul üks kord päevas.
Guanfatsiini kõrvalmõjud võivad olla: peavalu, kõhuvalu, väsimus, janu tunne/kuiv suu.
Teraapia
Lisaks ravimite võtmisele on ATH ravimisel suureks abiks teraapia. Ravi on tõhus ka täiendavate probleemide (nt käitumis- või ärevushäired) ravimisel, mis võivad ilmneda koos ATH-ga. Siin on mõned teraapiad, mida võidakse ATH ravi puhul kasutada.
Psühhoharidus
Psühhoedukatsioon annab inimestele teavet vaimse tervise seisundi (ATH) põhjuste, sümptomite, prognoosi, ravi ja sellega toimetulemise kohta.
Kognitiiv-käitumisteraapia
Kognitiiv-käitumisteraapia on teraapiavorm, mis aitab inimesel erinevaid taktikaid kasutades enda mõtte-ja käitumisviiside teadvustada ning muuta.
Veel kasulikku
Tervislik toitumine
ATH sümptomite tõttu võib olla toidu valmistamine üsna vastuhakkav tegevus, kuid tervislik ja tasakaalustatud toitumine on ATH aju jaoks väga oluline!
Toidulisandid
Mõningad uuringud on näidanud, et oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete toidulisandid võivad olla kasulikud ATH-ga inimestele.
Samuti võivad abiks olla järgmised toidulisandid, kuid soovitame enne võtmist konsulteerida arstiga: tsink, raud, D-vitamiin, magneesium, ginko biloba.
Piisav uni
Inimene võiks ideaalis magada vähemalt 8 tundi ööpäevas, kuid ATH-katel on tihtipeale magama jäämisega raskusi, mis omakorda süvendab ATH sümptomeid. Hinnanguliselt 25–50% ATH-ga inimestest kogevad uneprobleeme, alates unetusest kuni sekundaarsete unehäireteni.
Kui sul on raskusi magamisega, siis soovitame enne magama minekut võtta melatoniini, kuid enne võtmist tuleks perearstiga konsulteerida.
Liikumine
On täheldatud, et regulaarne füüsiline tegevus mõjutab oluliselt aju tervist.
Treening on parim mittefarmatseutiline ATH ravi, kuna see võib soodustada dopamiini vabanemist, parandada täidesaatvaid funktsioone ja muuta BDNF-i signaaliülekannet.
Kasutatud allikad:
Berwid, O. G., & Halperin, J. M. (2012). Emerging support for a role of exercise in attention-deficit/hyperactivity disorder intervention planning. Current psychiatry reports, 14(5), 543–551. https://doi.org/10.1007/s11920-012-0297-4
DrugBank Online. (n.d.). Guanfacine. Uses, Interactions, Mechanism of Action. Loetud aadressil: https://go.drugbank.com/drugs/DB01018
DrugBank Online. (n.d.) Methylphenidate. Uses, Interactions, Mechanism of Action. Loetud aadressil: https://go.drugbank.com/drugs/DB00422
DrugBank Online. (n.d.) Atomoxetine. Uses, Interactions, Mechanism of Action. Loetud aadressil: https://go.drugbank.com/drugs/DB00289
DrugBank Online. (n.d.) Dextroamphetamine. Uses, Interactions, Mechanism of Action. Loetud aadressil: https://go.drugbank.com/drugs/DB01576
DrugBank Online. (n.d.) Lisdexamphetamine. Uses, Interactions, Mechanism of Action. Loetud aadressil: https://go.drugbank.com/drugs/DB01255
MediLexicon International. (n.d.). What are the best supplements for ADHD? Medical News Today. Loetud aadressil: https://www.medicalnewstoday.com/articles/325885
NHS. (n.d.). Treatment-Attention deficit hyperactivity disorder (ADHD). NHS Choices. Loetud aadressil: https://www.nhs.uk/conditions/attention-deficit-hyperactivity-disorder-adhd/treatment/
Pacheco, D. (2022, April 29). ADHD and sleep problems: How are they related? Sleep Foundation. Loetud aadressil: https://www.sleepfoundation.org/mental-health/adhd-and-sleep